Kirjeldus

Tallinna kesklinnas, paarsada meetrit alati kiirustavast Liivalaia tänavast lõuna poole jääva Magasini ja Herne tn nurgal on taas üks Eesti-aegne kortermaja uuele elule ärganud. Rekonstrueeritud majas on valida kaheksa eri suurusega mugava korteri vahel. Veerenni kvartal paistab silma roheluse ja terviklikult säilinud kortermajade asumina.

Aadressil Magasini 19 / Herne 22 asuv kortermaja on saanud tänu Fibo-plokkidest seinamaterjalile tulekindlamaks, uued on ka puidust vahelaed. Rekonstrueerimise käigus lisandus hoovi poole juurdeehitus. Hoonet katab puitlaudis ning aktsendi annab soklikorruse paekivi.

Kolmekorruselises majas on kaheksa suuremat ja väiksemat korterit pindalaga 34–87 m2 ning tubade arvuga 1–4. Kolme korteri juurde kuulub 4 m2 suurune rõdu. Majas on gaasiküte, vannitubades-duširuumides ning keldriruumides põrandaküte gaasi baasil.

Kogu Veerenni kvartal on silmatorkavalt rikkalikult haljastatud. Piirkonna aktsendiks on Vaikne park, mis asub renoveeritud korterelamust paariminutilise jalutuskäigu kaugusel, Tiigiveski parki keskhaigla taga jõuate aga vastassuunas jalutades. Teie uuest kodust on ühepalju maad nii Kalevi tennisekompleksi, Kalevi ja Tallinna spordihalli kui ka Uus-Tatari tn spordiklubidesse. Ning õhtune teatriskäik ei pea enam lõppema taksosõiduga, sest Estoniasse ja Draamateatrisse on vaid veidi enam kui kilomeeter.

Herne tn kortermaja on osa 1920. aastatel rajatud Veerenni asumist, mille hulka kuuluvad Veerenni, Herne, Magasini ja Õilme tänava vahele jääva kvartali majad. Tollased linnaplaneerijad Eugen Habermann (ühtlasi linnaarhitekt) ja Herbert Johanson panid aluse ühele esimestest Tallinna piirkondadest, mis on planeeritud tervikliku plaani alusel.

Kruntidele vabalt paigutatud 1–2-korruselised majad – sageli koos eesaia ja maja taga kasvanud viljapuudega – andsid piirkonnale eramajade linnaosa ilme. Et järjest enam hooneid saab tagasi oma kunagise välimuse ning moodsa sisu, hakkab kunagine aedlinnamiljöö taastuma. Kvartal jäi sõjajärgsetest ehitistest täiesti puutumata, mõjudes tänu sellele tänagi terviklikuna.

Allikas: uusmaa.ee/magasini