Lootsi maja

Hinnang Eesti Päevalehes 22.05.2005

Ülle Grišakov: Arhitektuuriliselt huvitav maja. Põnevad ehitusmaterjalid, vineer ja trükimustriga rõdupiirded. Maja asetus krundil ja väliskuju on huvitavad ja dünaamilised.
Kahjuks on õueala jäänud kujundamata. Häirisid tehnoehitised murupindade sees, alates elektrikilbist ja lõpetades ei tea millega. Kolmnurksele muruplatsile, kasegrupi keskele oli otsustatud millegipärast rida pärnasid istutada. Maja juures kasutatud välisvalgustuse kontseptsioon on huvitav.

Siseviimistlus standardlahenduse juures on tavaline. Pilku köitis väga trendikas sanitaartehnika. See kuulus kindlalt plusspoolele. Häiris see, et siseruumidesse on sattunud konstruktiivseid poste väga ebameeldivatesse kohtadesse. Näiteks väikeses magamistoas on kandepost meetri kaugusel seinast, lõigates toa niigi napi pinna kasutamiskõlbmatuteks osadeks.
Ühetoaline standardkorter tundus elamiseks võimatu oma väiksuse tõttu, kohati ei suutnud ette kujutada elementaarse mööbli mahutamise võimalusi. Rõdud, mis tundusid õuest vaadates väga atraktiivsed, on toa poolt liiga väiksed.
Ühiskoridoride kujundus on huvitav, viimistlusmaterjalid harvaesinevad. Trepikoridorid üllatasid meeldivalt oma trendika betoonseina lahendusega, kuigi betooni kvaliteet jätab väheke soovida.
Üllatushüüdeid tekitas seitsmenda korruse eriviimistlusega korter, kus tõesti kõik paigas on. Eritellimusel tehtud sisekujundus rõhutab seda tunnet veelgi. Ja üllatus-üllatus, siit läheb trepp katusele, kus on puitterrass.
Katuseterrassi kujundus on küll väga minimalistlik – ainult puitbarjäärid ja puitpõrand. Soovi korral peaks lillekonteinerid ise katusele vedima ja mullaga täitma.
Terrassidevaheline pind on kaetud tavalise katusekattematerjaliga. Rohelust asendab kaunis vaade nii vanalinnale kui sadamale. Miinuseks on katuseterrassilt tuppa tagasitulek: kui ühes kohas äkki käsipuud pole, on nõrganärvilistele ainult vabalangemine. Siin on küll koht, kus edaspidi mõni õnnetus võib juhtuda.

Triin Ojari: Maja teistmoodi viimistlusmaterjalid ja Y-tähte meenutav väliskuju üksi teevad Lootsi elamust sündmuse nii linnapildis kui ka üldiselt igaval kortermajade maastikul.
Maailmas nii moes olevat fassaadiklaasile trükkimist on Tallinnas seni areldi proovitud Okupatsioonimuuseumis, Lootsi majas on pealetrükitud “roheliste kasvudega” kaetud kõik klaasrõdud. Muster oleks võinud muidugi varieeruda. Hästi mõjub ka soe pruun plaat otsaseintel, rõdud on seest vooderdatud vineeriga. Maja on nagu suuremat sorti linnaskulptuur.
Tegu on täpselt oma asukohta projekteeritud majaga – hoone kuju tuleneb nii kiilukujulisest krundist kui ka vaatelisusest, samuti võib ruumiprogrammi – enamik napid 1–2-toalised – seostada sadama läheduse ja üldise tendentsiga kesklinn poissmeeste, turistide ja ajutist peavarju otsivate läbisõitjate elamualaks kujundada. Sest jah, püsivamat elamist sellise planeeringuga väikekorterites ette eriti ei kujuta. Vähemalt kandepost nurgakorterite elutoas hakkab varem või hiljem häirima.
Üldiselt on ehitamisel oldud hoolikas ja detailid kuni uksenumbrite ja postkastideni ära kujundatud, aknad on eriliselt mürapidavad ning positiivne on ka katuse kasutuselevõtt.
Tõsi, tuuline on siin pea alati ja kõrged plekist ventilatsioonikorstnad lisavad ehedat suurlinlikku (või filmilikku?) katusemaastiku ilmet. Nii rõdudelt kui katuselt avanev vaade paneb taas kord mõtlema sadamaala läbimõtlemata ja tükikaupa planeerimisele – nii ühele kui teisele poole Norde Centrumit kerkinud kortermajad peavad suuremas osas lösaka kaubahalli igavat katust põrnitsema.

Ülo Peil: Minu täielik lemmik – pea ainuke uus elamu, mis oma kohal ei ole liiga suur, ei ole kenitlev. Loomuliku struktuuriga ja väga loogilise, selge vormikeelega maja, organiseerib hästi segast linnaruumi. Sellegipoolest on temas tubli annus moodsat joont, teravust ja materjalide kasutamise uudsust. Kui esimest korda kuulsin elamu rajamisest sellesse kolmnurkristmikku, tundus kogu idee mulle jaburana. Aga arhitekt on selle ülesande imehästi lahendanud.

Vallo Toomet: Mulle on selle maja arhitektuur juba algusest saati meeldinud. Mingi lennukus on sees. Hea on, et arendajad on hakanud rõhku panema siseviimistluse materjalidele – isegi koridorid on muutunud soliidseks, sinna on investeeritud. Standardpaketid on kallinenud. Selles majas üllatas väga positiivselt WC-furnituur, mis andis lausa disainitud furnituuri mõõdu välja.
Häiris näiteks nähtud ühetoaline korter, kus küll suur rõdu, kuid mina ei kujuta ette, kuidas ja kuhu seal mahutada kas või diivan, paar tooli ja voodi. Ühe mehe kontorina saaks seda ehk kasutada. Võiks lasta arhitektil seal paar kuud elada – ehk teinekord sellist möödalasku ei tee.

Pluss ja miinus
Plussid:
•• Huvitav lahendus
•• kõigil korteritel rõdu
•• katusel terrassid
•• moodne viimistlusmaterjalide valik – trükitud klaas, pähklikarva kattega välisseina plaat
•• standardpaketti kuuluvad viimistlusmaterjalid ning sanitaartehnika ilus ja kvaliteetne
Miinused:
•• maja teravanurka jäävatel korteritel on kandepostid ebamugavalt keset elu- ja magamistuba
•• ülinappide ühetoaliste korterite planeering suhteliselt ebafunktsionaalne – probleem voodigi paigutamisega