Keava 8

"Asukohta võiks võrrelda pigem Kalamaja slummiga - naabruskonnas on asotsiaalse kontingendiga puulobudikud ja vanad tööstushooned. Lisaks koliseb kohe kõrval raudtee ja üle pea mürisevad lennukid. Vaevalt, et lähima 10a jooksul seal midagi paremaks läheb."

Kuna elan ka ise seal lähedal, teisel pool raudteed (individuaalrajoonis) ja liigun pidevalt läbi selle nn. "slummi" (juba rida astaid), siis tuleb siiski tunnistada, et isiklikud kokkupuuted asotsiaalide või narkaritega puuduvad täielikult, kuigi olen neist kuulnud räägitavat. Mis puutub raudtee kolisemisse, siis see on täiesti vale arvamus. Reisirongid ei kolise seal eriti midagi ja kaubaronge selles kandis ei liigu üldse. Ka asub kõnealune maja raudteest siiski liiga kaugel. Juurdeveo 19 maja on otsaga palju lähemal. Lennukid on nuhtluseks kahjuks poolele Tallinnast ja ma ei saagi aru, miks see probleem pole veel lahendatud. Kas tõesti pole võimalik maandumistrajektoori kuhugile mujale viia kui otse üle elurajoonide. Pool Tallinnat kannatab selle all. Eriti hull võib olla olukord Osten Tor'i maja ülemistel korrustel, sest seal võid ilmselt lennuki tiivale kogemata käega vastu minna. 10 aasta perspektiiv on jah esialgu lahtine, aga isiklikult arvan, et rajoon võib väga kergelt ka üleöö populaarseks muutuda. Ega need vanad kuurid või laod sinna igaveseks jää. Peamine pluss rajoonil (vähemalt Keava tn.) on see, et Pärnu mnt. jääb piisavalt kaugele ja raudtee piirab võimalusi tuleviku teedeehituseks teisele poole. S.t. et väike Keava tänav jääb ilmselt pigem veel vaiksemaks tänavaks kui siiani. Sealt lihtsalt pole põhjust mingit tuiksoont läbi vedada. Kesklinna piirkonnas on aga iga rahulikum nurgake väärtuslik. Muide, Juurdeveo tänavas renoveeritakse järjest puumaju ja ilmselt jõuab varsti järg ka Kauba tänava kätte. Osa maju juba on korda tehtud, osa alles ootab. Ka on linnaosa valitsus Kitseküla suhtes üsna konservatiivselt häälestatud.
Kui vaadata erapooletu pilguga kahte üksteise vastas asuvat uuselamut - Keava 8 ja Juurdeveo 19, siis vaatamata suurele J-V 19 promomisele tundub Keava maja sümpaatsem ja antud keskkonda rohkem sobivam. Ikkagi väikehoonestuse rajoon. Kui arvestada praegusaegset ehituskvaliteeti vaheseinte osas, siis on vist igal juhul kasulikum, kui majas on pigem vähem elanikke. Paljud minu tuttavatest uute korterite omanikud kiruvad läbikostvaid seinu. Seega, mida vähem kortereid majas või korruse peale, seda parem.

Tõstsime logistika hinde neljale.

Asukohta võiks võrrelda pigem Kalamaja slummiga - naabruskonnas on asotsiaalse kontingendiga puulobudikud ja vanad tööstushooned. Lisaks koliseb kohe kõrval raudtee ja üle pea mürisevad lennukid. Vaevalt, et lähima 10a jooksul seal midagi paremaks läheb.
Logistika koha pealt nõustun Juurdlejaga, pole nii hull midagi.

Lp. iKodu "spetsialistid". Kas te tõesti ei suuda leida endale logistika hindamiseks paremat eksperti? See on ju suisa häbi, mida ma siit hinnangust välja loen. Asukoht 2, logistika 3??? Mis sellel asukohal viga on? Jah, tõesti, lennukite maandumiskoridor tekitab müra. Kuid arvestades, et lennuk möödub kiiresti, pole probleem liiga tõsine. Muus mõttes ei näe asukohas üldse probleeme. Pigem on tegemist vaikse kesklinna nurgakesega, kuhu Pärnu mnt. müra ei ulatu ja erinevalt kõrval valmivast Juurdeveo 19 majast on ka Juurdeveo tänava liiklust (peamiselt Türi äritänavale sõitjad) vähem kuulda. Lähedal aiaga ääristatud korralik laste mänguväljak (milletaolised kesklinnas muidu üldreeglina üldse puuduvad). Miljöö kahesugune. Pärnu mnt. poole meeldiv puumajade rajoon (Kauba tn.), raudtee suunas rahulik industriaalkeskkond. Raudtee ise ei häiri, kuna tegu on vaid vaiksete reisirongidega. Läheduses kaks kohalikku poodi, mille kaubavalik küll jätab kohati soovida, kuid ajavad asja ära.
Nüüd logistika. Võttes hindamise aluseks järgneva klassikalise pingerea, tähtsuse järjekorras:
1. Jala liikumine.
Kesklinna poole tunni rahuliku kõnni jagu maad. Ainus probleem, et Lutheri kvartali juures tuleb ületada raudtee ja Tallinna linnaplaneerijad oma juhmuses pole taibanud, et Kitseküla elanikud tahavad kuidagi üle raudtee ka saada. Näiteks valmis äsja Tehnika tn. pikendus, millega tõmmati suisa traataed raudtee äärde. Loomulikult lõikas keegi juba järgmisel päeval aia lõhki ja raudteeületamine jätkus endisel moel. See on täpipealt samasugune käitumine kui kõnniteede rajamine 90 kraadiste nurkadega, millest pole mingit tolku - inimesed hakkavad niikuinii lõikama. Kõigepealt tuleks vaadata ikka, kus inimesed peamiselt liikuma hakkavad ja siis alles teha ametlikud rajad, vastavalt sellele.
2. Ühistransport.
Mõnesaja meetri kaugusel Pärnu mnt.-l olemas nii bussi- kui ka trammipeatus. Sealt mitte just kaugel Tondi elektriraudtee peatus. Vaid paarsada meetrit majast asub Tallinn-Väike raudteejaam, kust diiselrongiga võimalik sõita Viljandi ja Pärnu suundades. Peagi valmib Kitseküla peatus ka Tapa suunalisel raudteel. Peatus jääb vaid 7-8 min. jalutamise kaugusele. S.t. et eksisteerivad praktiliselt kõik transpordikanalid.
3. Auto.
400 meetrit Pärnu mnt.-ni. Tipptunnil viadukti kant suht umbes, kuid maa kesklinna üsna lühike. Kohe peale viadukti saab kasutada varuvarianti Baltika ja Herne tn. kaudu. Uus Tehnika tn. läbimurre võimaldab kiiremini jõuda Järvevana teeni ja sealt edasi juba Narva või Tartu suunas.

Seega resümee. Pigem on tegemist logistiliselt väga kavala ja hea piirkonnaga. Hinne logistikale peaks olema pigem 6 kui 2. Logistika ei alga mitte autoga liiklemisest, vaid jala käimisest ja ühistranspordist. See on A ja O, mida iKodu "ekspert" võiks teada.

Arco Vara uute projektide seas ka http://www.arcovara.ee/?id=54

Adler Kinnisvaral on selles majas 7 korterit müügis.